Seiklused Aasias: Chiang Mai ja Pai

Tere!
Oleme omadega jöudnud imepisikesse Pai linna Pöhja-Tais. Linn asub Myanmari piiri ääres ja 146 km Chiang Maist. Söit siia minibussiga kestis umbes 4 tundi, ehk siis tee oli käänuline ja läbi mägede, väidetavalt 726 kurvi matka peale 😀 Mul hakkas igatahes löpuks paha, Sten tsillis niisama. Vaated olid muidugi meeletult ilusad!
Aga enne Paisse söitu avastasime ka natuke Chiang Maid. Chiang Mai on Pöhja Tai suurim linn, mis on olnud ka riigi pealinnaks ja mis on ymbritsetud riigi körgeimate mägedega. Kuna meie reis on vihmaperioodil, siis palju päikest pole olnud, kuid see ongi meile andnud vöimaluse näiteks matkamiseks, sest troopilises kliimas 35 kraadiga poleks see kuigi mönus. Niisiis matkasime mäest yles Wat Phra That Doi Suthep templi juurde. Matkarada kutsutakse Monk's Trailiks (munkade rajaks), Sten muidugi ytles taksojuhile, kes meid mäe jalamile viis, et palun Monkey Trailile (ahvide rajale) :D Rada oli natuke mudane, kuid ei midagi hullu vörreldes sellega, mis kalde all kogu rada kulges. Kogu matka pikkuseks tuli umbes 4,5 km ja 2 tundi. Ehk siis arvake ise, ma olin vahepeal otsi andmas. Aga hea trenn oli ja vaade oli Chiang Mai linnale super! Kuigi raja nimeks on Munkade rada, ei näinud me neid kordagi seal köndimas, ilmselt oli lihtsalt vale aeg.

Doi Suthep

Vaade Doi Suthepi templi juurest Chiang Mai linnale

Jalatsid läksid pärast matka pessu

Käisime ka kokakoolis öppimas Tai traditsioonilisi toitusid valmistama. Esmalt meid viidi turule, kus tutvustati möndasid pöhi toiduaineid ja saime maitsta ka roosat muna, mis oli seest must! Maitse oli soolane, kuid meie arvates mitte paha. Teised kokakooli öpilased meiega sama meelt polnud 😀 Taisse tuli roosa muna tegemise traditsioon hiinlastelt. Kuna ennevanasti polnud inimestel kylmkappi, tuli kuidagi välja möelda, kuidas munasid säilitada. Niisiis pandi munad tee, tuha, laimi, soola ja riisi massi sisse ning hoiti seal umbes paar kuud, kuni see segu ära kuivas. Pärast seda säilisid munad isegi 3 aastat! Tänapäeval niiviisi enam mune ei valmistata, vaid selleks kasutatakse soola ja kaltsium karbonaadi lahust.

Turg

Igayks sai valida neli rooga, need öpetaja abiga valmis teha ja pärast ära syya. Yhe roa valmistamisel tuli tsilli uhmris koos teiste maitseainetega yhtseks massiks tampida. Sten sai uhmerdamise käigus selle tsilli möksiga plöraka silma, oi kui ruttu oli vaja kraani alla joosta 😀 Road tulid töesti väga maitsvad ning saime retseptid ka endale meili peale, äkki siis kui koju jöuame, saab teile midagi valmistada...

Ristikestega toidud, mida valmistasime

Viisakas poiss!

Pad Thai

Tom Kha supp

Tsilli miksimise meister

Nii palju siis Chaing Maist. Söidame sealt veel kyll Chiang Raisse minnes läbi, kuid ilmselt kauaks ei peatu. Kuigi linnulennult oleks Pai linnast Chiang Raisse lyhem maa, siis läbi mägede veel teed pole tehtud. Önneks. Ma ei kujuta ette, mis okseralli see oleks.
Aga tagasi Pai juurde. Pai meile meeldib. Siin on rahulik, inimesi pole palju, kohalikud on söbralikud ja vihmaperioodil on ka majutuste hinnad turistile sobilikud. Sten just vaatas, et meie praegune tuba maksab detsembris juba kolm korda rohkem! Rentisime endale neljaks päevaks rolleri. Sten kysis ikka suure mootoriga, et veaks meid kahte paksu mäest yles. Lubati ja toodi. Läksime siis kuumaveeallikatesse, mis asuvad mägedes. Arvake, kes köndis mäest rolleri körval yles, sest vöimsusest ei tulnud välja.. Igatehes oli meie hotelli omanik ka juhuslikult seal kuumaveeallikates löögastumas ja lubas mind autoga hotelli viia ning helistada rolleri mehele ja praeguseks on meil uus söiduriist. Homme läheme mägedesse katsetama :D

Kuumaveeallikates

Päris selge vesi :)

Sten hotelli omanikuga läbirääkimisi pidamas

Siin ongi pöhiliseks liikumisvahendiks roller. Pai linna 10 km raadiuses on väga palju ilusat vaadata: kosed, templid, kanjon, vaateplatvormid ja lihtsalt loodus, mis on imeline. Ymberringi rohelised mäed ja riisipöllud..