Goa ja sealt lõuna poole

Nädal möödas jälle nii et panen mõned toimetused ja tegemised kirja muidu ununevad veel ära.
Goa on Indias väga populaarne piirkond puhkamiseks. On nii kohalikke , seljakotirändureid kui ka paketireisijaid. Mina sõitsin 5 päevaga oma tublid 500 km, käies goa lennujaamast vaadates lõunapoolsestes randades kui ka põhja pool. Lennujaama ümbrusesse jäävad rannad on aga praeguse hooaja tõttu üsna ülerahvastatud. Kui järgmine kord peaksin Kristiga Goasse tulema , siis külastaksime lõunapoolseid randu, kus on vaikne ja tshill, aga samas kõik kättesaadav. Ühel pilvisel päeval otsustasin vaatamisväärsuste päeva teha. Öö enne rongi väljumist Hampisse veetsin raudteejaama lähedal dormitorys. Kuna pilet oli ootejärjekorras, siis ma ei teadnud mis minust saab. Platformil istus minuvane paarike ja otsustasin uurida kuidas ja millal nemad rongipileti said. Nemad olid eelmisel päeval netist lasknud India sõbral osta. Ja tegelikult ongi vaja osta rongipilet võimalikult vara või väljumisele eelneval päeval tulevad müüki viimase hetke piletid, mis on 1,5 korda kallimad kui tavalisi kohti enam pole. Aga mina otsustasin nendega ühineda ja rongi peale minna. Piletikontrolöri eest õnnestus ka ära nihverdada ja nii ma oma ootejärjekorras oleva piletiga 8 tundi kliimaga klassis sõitsin. Hampi on väike külakene mis on oma ajalooliste ehitistega alates 1986 aastast Unesco maailmapärandite nimekirjas ja peale seda on ka turistide arv pidevalt kasvanud. On inimesi, kellele see koht väga meeldib. Palju nägi seal selliseid hipisid ja kampsuneid. Meie ööbisime seal sakslastega ühe öö , nägime kõik võimaliku ühe päevaga ära ja otsustasime rongiga edasi liikuda, sest polnud midagi sellist mis paneks teise öö veel seal olema. Hampist veel nii palju, et need põhilised vaatamisväärsused on ühel pool, siis majutusasutusdd kõik teisel pool jõge. Paadid sõidavad hommikul 8.30st -17.30. Meie jõudsime esimesel õhtul sinna 17.32 ja üllatus üllatus kohe hakati raha sisse nõudma. Maksime lõpuks kolm korda rohkem tavahinnast , aga nende suhtumine koorida ei olnud meeldiv(ei räägi küll suurtest summadest aga kui muidu 30 senti siis nüüd küsiti euro)
Vaatamisväärsused vaadatud, hakkasime rongi ootama. Rong hilines lõpuks 3 tundi ja nii me seda õlut ja rummk seal sisse omale kallasime. Istusime õues ja tundus, et käsi hakkas kuidagi sügelema. Arvasin, et sääsed või midagi aga hommikul Bangaloresse jõudes tundsin väikseid punnikesi kehal sügelemas. Ei teagi kas sain need siis eelmise öö majutusest, olid rongis mingid lutikad või oli see allergia õlle ja rummi vastu. Leidsime linnast arsti kes mu 1,5 euri eest üle vaatas ja määras allergiatabletid. Kahe päevaga olid punnid kadunud. Kuna õhtuks oli Bangalorest uus 11 tunnine rong väljumas kochi poole siis ei teadnud mida päevaga peale hakata. Leidsime hipodroomi kus parasjagu toimusid võistlused ja saime meiegi osa nendest võiduajamistest. Kochisse jõudes läksid sakslased oma teed, neil oli lõuna pool kokkusaamine oma sakslastest sõpradega. Mina aga tutvusin linnaga. Järgmisel päeval käisin 7 tunnisel paaditripil jõe peal. Tutvusime kohaliku külaelu ja erinevate vürtside ja taimedega. Järgmised kaks päeva kulusid mul rolleri seljas,sest jätsin oma enamus asju majutusse ning sõitsin 130 km kaugusele Munnari nimelisse külla kus on juba paar sajandit teed kasvatatud. Loodus ja need teeistandused on muidugi vägevad. Veetsin ühe öö seal, tiirutasin teeistanduste vahel ning käisin ka muuseumis kus näidati ajalugu ning tee valmimist. Nüüd aga ootan rongijaamas rongi, millega sõidan Varkalasse kus mind ootab 4 päeva randa , merd ja päikest!

Telefoniga ei ole lihtne neid pilte siia lisada , nii et lisan neid jooksvalt sinna facebooki albumisse.

Tsau

Täna on kuues päev Indias ja aeg meenutada natukene mida kõike põnevat ära sai tehtud.

Teisipäeva hommikul Delhi lennujaama maandudes teadsin, et õhtuks on soov jõuda Agrasse, kus on Taj Mahal.
Eeltöö on selle reisi puhul olnud puudulik, mis tähendab, et marsruut on küll enam vähem välja joonistunud,aga see kuidas või millega kusagile minna tuleb käigu pealt. Metrooga sai kenasti 80 eurosendi eest delhi rongijaam juurde ja seal tahtsin samaks päevaks rongipiletit Agrasse mis on u 200 km Delhist. Tänu oma sinisilmsusele olin ühel momendil rongijaama kõrval kuskil offices , aga kuna rongipileti eest küsiti u 15 euri ja see tundus kahtlasemast kahtlasem, siis saatsin ma nad kukele ka läksin sihikindlalt rongijaama . Rongijaama teisel korrusel oligi turistide jaoks mõeldud piletikassa kust sain oma pileti 2 euriga. India rongid on küll vanad aga 2 klassis kannatab sõit küll. ( see sõit kestis natuke üle 3 tunni aga järgmiseks nädalaks on ostetud 15 tunnizele rongisõidule pilet..see saab olema elamus, mida vist rohkem ei tahaks). Agra kaks põhilisemat vaatamisväärsust ongi Taj Mahal ja siis Agra kindlus.

                                       Taj Mahal

                                     Agra fort

Kohaliku mehe pensionile saatmise pidu, kuhu juhuslikult sattusime. Pakuti süüa ja juua.


Käisin mõlemas ja tõesti on ikka uskumatult võimsaid ehitisi suudetud püsti saada ja seda juba sajandeid tagasi. Agrast tagasi saime ühe delhist pärit noormehega kes oli ka Taj Mahali külastamas ja ööbis samas majutuses. Ta oli meeleldi nõus mind ja kahte hispaanlast ning üht argentiinlast Delhisse endaga kaasa võtma. Üks päev sai veedetud Delhis ning tutvutud sealsete vaatamisväärsustega. Lend Goasse kestis kaks tundi ja kohale jõudsin kuskil 8 paiku õhtul. Kuna oli pime ja vahemaad goas pikad ning ma ei teadnud kuhu ma minemas olin siis võtsin toa lennujaama vahetuslähedusse. Tuba oli küll üksiku seljakotiränduri jaoks kallis aga veel kallim olnuks taksoga kuskile ranna lähedale majutusse sõita. Järgmisel päeval sõitsin kopikate eest kohaliku bussiga linna et siis rongijaamast järgmiseks nädalaks piletid ära osta. Uskumatu on see et järgmiseks reedeks ma olen ootejärjekorras ehk siis pileteid polnud mu jaoks. Üldse see piletite ostmine rongijaamast on kuidagi nii palju keerulisem kui meil eestis ja soomes. Väike lõuna sisse söödud ja siis oli mõte roller rentida. Linnas ei tahtnud keegi ilma passi panti andmiseta rollerit rentida, aga õnneks tuli üks sõbralik mootorattaga paksuke, kes lubas mu viia kuurortisse kust kindlasti antakse tagatise vastu. Leidis mulle ühe külalistemaja ka mis kärab kah ja nii ma siis läksingi täna hommikul rollerit rentima. Tagatisraha otsima hakates selgub, et osa rahast oli jalutama läinud. Täpsemalt on rahakotist puudu 75 dollarit ja u 150 eurot. Kui niigi on olnud väljakutsuv olla üksi reisil siin Indias kus puudub loogika ja loogilisus, siis see seda olemist siin paremaks ei teinud. Ometi on kott olnud koguaeg minu vahetusläheduses. Eks pean lihtsalt veelgi hoolsam olema ja tean , et MITTE KEDAGI peale iseenda usaldada EI TOHI.
Üritan nende goa ilusate randade ja päikse toel sellest üle olla ning nautida!

                                        Enne

                Ja pärast. Soodne ja moodne (3€)

                      Vaatamisväärsus Delhis.

                        Rannapäev Goas.

Kohalikud bussid Goas. Tunni ajane sõit 30 eurosenti.



Sten tänab ja püüab oma asju hoida nii, et järgmine kord ei peaks varastest juttu tegema.